Saarelehed

Kirjeldus

Saared on oliivipuuga suguluses olevad puud. Ahtalehine saar (Fraxinus angustifolia) kasvab kaldametsades, harilik saar ehk Biskaia saar (Fraxinus excelsior) aga mäginiitudel ja lehtmetsade servades. Esimene on levinud kogu Vahemere piirkonnas, teine aga Kantaabria mägedest ja Püreneedest kuni Skandinaavia lõunaosani.
Need on heitlehised puud, millel on hallikas koor, mitmest terava tipuga ja saagja servaga süstjast lehekesest koosnevad liitlehed, pöörisõisikud ning tiibviljad.

Saar sisaldab flavonoide (rutiin, kvertsetiin), polüfenoole, mannitooli, õunhapet, rohkelt tanniine ning koores kumariinheterosiide.
Lehtedes ja koores leidub sageli süsivesikuid — dekstroosi, inositooli ja mannitooli —, orgaanilisi happeid, näiteks õunhapet, ning pentatsüklilist triterpeeni ursoolhapet. Samuti leidub mõningaid polüfenoolühendeid, flavoonpigmente — kvertsetiini, rutósico, rutiini —, kumariinheterosiide, alkaloide — fraksiini ja fraksinooli —, tanniine, vaike ja eeterlikke õlisid.

Sellele omistatakse põletikuvastaseid, valuvaigistavaid ja reumavastaseid omadusi, mis salvide ja mähistena kasutamisel leevendavad raskete jalgade tunnet ning ennetavad veenilaiendite teket.
Teiste oluliste omadustena tasakaalustab see liigset rasueritust, on antibakteriaalne ja soodustab haavade paranemist. Seetõttu kasutatakse seda mähiste, salvide ja kreemidena selliste nahaprobleemide raviks ja leevendamiseks nagu akne, dermatiit, paised, psoriaas, ekseem või haavad. Lehtede närimist või tõmmisega loputamist tuntakse ka halva hingeõhu ja igemete veritsuse vastase vahendina.