Lõigatud Arenaria rubra ürt

Kirjeldus

• TAIM:


Liivkann on ravimtaim, mis kasvab looduslikult liivastel ja ränirikastel muldadel või kivide vahel. Traditsiooniliselt on seda kasutatud diureetiliste omaduste tõttu: selle teed peetakse looduslikuks diureetikumiks, mis aitab ravida erinevaid terviseprobleeme. Liivkann on iseloomulik Kesk-Euroopa riikidele ja Põhja-Ameerikale. See on ühe- või kaheaastane taim, mille varte pikkus võib olla 5 cm kuni 25 cm. Lehed on väikesed ja kitsad ning varsi on palju ja need harunevad rohkelt. Liivkannu õied ilmuvad kogu suve vältel.
Liivkann on üks taimravis enim kasutatavaid ravimtaimi neerukivide väljutamise toetamiseks; selle kasutamine on sama levinud kui kivimurdjataime kasutamine.


• KOOSTIS:


Selle peamiste koostisainete hulka kuuluvad fenoolkarboksüülhapped: kohv-, klorogeen- ja kiinhape; tsünariin (kohv- ja kiinhappe diester). Flavonoidid: tsünarosiid, skolümosiid. Hüdroksühapped: sidrun-, glütseriin-, piim- ja õunhape. Seskviterpeenlaktoonid (mõruained): tsünaropikriin, grosheimiin ning mineraalsoolad, eriti kaaliumi- ja magneesiumisoolad.


• OMADUSED JA KASUTAMINE KOSMEETIKAS:


Punase liivkanni toimeained annavad sellele antiseptilised, diureetilised, organismi puhastavad ja põletikuvastased omadused.
Selle kasutamine tõmmise, keeduse või vees leotatud matseraadina on kõige algelisem, kuid mitte vähem oluline meetod, millel on väga mitmesuguseid kasutusviise.


• ETTEVAATUSABINÕUD


Kasutamine on imetamise ajal vastunäidustatud (mõruained võivad erituda rinnapiima).